Kevadised nokitsused

Kevadtööd võtavad aias enamuse vabast ajast. Siiski ei suuda olla ilma kangaste ja niitide näperdamiseta.

Valmisid helkur-ripatsid. Materjalideks linasele õmmeldud helkurpael, nimed tikitud puuvillase mulineega ja “Kihnu tipud” õmmeldud ripatsile puuvillastest kangastest.

Pilt

Loodan, et kandjaid saadab päike ja hea tuju!

Advertisements

Meie tädi Maali ehk Kihnu Titt

On teada, et juba 1920. aastatel on Kihnus selliseid tittesid tehtud. Arvatakse, et keegi on sellise nuku kunagi mandrilt saarele toonud ning selle eeskujul neid seal õmmeldi.

Kogu see jutt ja lõiked- õpetused on jällegi võetud Ingrid Uus’i raamatust “Noppeid Kihnu näputööst”.

Õmmelda sellist titte oli päris aeganõudev töö, sest kõik lõiked on väikesed. Kõige rohkem võttis aega seeliku kudumine kangastelgedel. Triibustik on enda looming. Tädi Maalil on seljas sitsijakk, triibuseelik, alussärk jalas aluspüksid, sukad, pastlad ja peas rätik. Suka kudumine oli omaette kunst, sest Maalil on tavapärasest väiksem jalanumber.

Maali

Helkur

Kuna tulemas on sõbrapäev ning me kõik tahaksime oma sõpru hoida rõõmsate ja tervetena, tegin ma oma sõpradele kinkimiseks helkureid. Hea võimalus ära kasutada kangajäägid. Õmblesin käsitsi ja aega kulus vaid mõni tunnike.

Selline on tulemus: lihtne ja “Kihnu tipuline”.

 tipulised helkurid

Kihnu tippude õpetus on Ingrid Uus’i raamatust ” Noppeid Kihnu näputööst”. See on lihtne ning tulemus on väga vahva.

Vennad Kriimud

Vennad kriimud saabusid mu mõtetesse juba ammu kui leidsin kuskilt vene blogist lahedad lapikassid. Minu õmmeldud variandid on väiksemat kasvu. Kriimud on hästi kasvatatud. Ei nad kraabi diivanit ega sortsuta toanurka. Laste kaisus saavad nad aga igal ööl mõnusasti nurru lüüa.

Pilt

Lapitöö on järjekordne lemmikuks saanud tegevus. Hea on ära kasutada kõik materjalide jäägid.

Kurrnjäuuu…

Titetegu

Vot nii palju tittesid saab teha kui Olustveres käia! Ja neid tuleb tulevikus veel juurdegi. Igaõhtune nokitsemine on tohutu lapsepõlve nostalgia kaasa toonud. Mäletan kuidas koolis lauasahtlis elas igal tüdrukul oma õmmeldud jänes kellel oli iga päev kaasas tohutu garderoob. Minu jänes sai uhke kleidi salaja lõigatud ema pruudiloorist.

Need tited aga kuuluvad rahvuslike mänguasjade alla. Valmistatud lihtaslt ja täitsa tavalistest vahenditest. Nukkude näod jäeti pähe tegematta, et lastel areneks oma fantaasia.

Igal titel on olnud oma ülesanne. Rätinukk kaitses väikelapsi unevaimude eest, hällilapse kaitsenukk omas samasugust ülesannet. Mähitud titte pidi tehtama kasutatud riidetükist, sest see andis nukule elujõu. Pulmanuku valmistasid traditsioonide kohaselt pruudile tema sõbratarid.

Minu lemmikuks kujunes ilmapuu nukk pruutpaarile, mida tehti ilma nõelapistmata ning valmistamise ajal ei tohtinud nukud teineteisele selga pöörata ning oli peale pulmi tares aukohal.

Minu väike tite kogumik

tited
Juurde on tulemas mu paljulapselisse perre veel mõned uued tited aga neist jutt mõni teine kord 🙂

Esimene laadakogemus

Plaanisime õega üpris kaua Palamuse laadal osalemist. Pikad nimekirjad, mida kõike võiks müüa aga täies mahus teoks ei saanudki. Lihtsalt aega nappis.

Esimesed tunnid leti taga seistes tundusid veidike kõhedad. Rahvast oli algul vähevõitu ja tekkis tunne, et no mida ma passin siis oma tavaariga. Kui veel mõni tuttav ka näeb siis häbenen küll maapõhja. See tunne läks õnneks ruttu mööda ja muututs omamoodi uhkuseks. Sain esitleda enda loodud kauneid töid. Naeratasin aga kõigile laialt vastu ning päev möödus linnutiivul õnnelikult.

Ka palju tuttavaid, keda ammu kohanud pole, sai taas nähtud ning palju komplimente sai ka vahetatud.

Ekstra selle laada jaoks õmblesin juukseklambreid ja mobiilikotikesi.

Pilt

Veel linaseid kleite

Kõik ühe lõikega, kõik erinevate tikanditega ja kõik linasel kangal.

Muhu tikandit tikitakse sujuva tooni üleminekuga . Mida rohkem toone, seda ehtsam õis tundub. Siin sellel kleidil muster joonistatud vaba käega. Lõngad peenvillased. Mooni südamikuks seekord mustad pärlid.

moon

muhu tikand

Mihkli tanu tikandi motiivi oli mõnus tikkida. Mitte liiga tihkelt, ega ka mitte liiga hõredalt. Jälgida tuli tikkimise suunda ja piste kaldenurka. Värvid võivad tanutikandi puhul olla kontrastsed. Lõngad peenvillased.

mihkli tikand

mihkli tikand

Setu kastpiste tikand on väga täpne töö. Läbi luuplambi tuleb lugeda lõime- ja koelõngu. Et kast tuleks ilus, tuleb hoolikalt juba kanga ostmisel jälgida koe- ja lõimelõngade ühtlust. See konkreetne riie oli väga paha selle tikandi jaoks.
Järgmine kord olen targem. Tikitud kahekordse mulineega.

kastpiste

steu tikand

Pean tõdema, et linane kanagas pole laste jaoks just mitte kõige targem valik, kuna linane on super kortsuv.  Samuti peab paika ka see ütlus, et kui tahad ilusat ühtlast tikandit, tuleb selleks pidevalt kätt “soojas hoida” harjutades. Pikem tikkimispaus ei mõju hästi.

Selleks suveks on kleiditegu vist lõppenud aga noh, never say never 🙂

Minu moodi arhailine

Taas peab tänama armsat Olustvere kooli, kus antakse selliseid vahvaid koduseid ülesandeid.  Muidugi kuulub siia juurde mitu rahutu unega ööd, kilomeetrite pikkust harutamist, mõned pisarad ja hunnikuga jonni, et asjaga lõpuks valmis saada.

Seekord oli siis ülesandeks enda loodud heegeldatud pits või ornament. Inspiratsiooni võis võtta igalt poolt ja fantaasial lubati möllata. Lõpuks kui närvid olid enam-vähem ribadeks mõeldud, tekkis mul järsku tohutu tahtmine heegeldada arhailist tikandit. Ma ei kujutanud ette kuidas aga tahtmine oli tõesti suur. Otsisin Tartu kauplustest kokku arhailiste värvitoonidega peenvillased lõngad ja hakkasin süsteemi nuputama.

Kaotades ajataju ja loogilist mõtlemist,  suutsin siiski oma jäärajonnakusega välja mõelda üpriski lihtsa mustri, mille heegeldamine nõuaks võimalikult vähe lõngade katkestamist. Olles paar näidist valmis heegeldanud, läks ülejäänu juba palju kiiremini. Ühte motiivi tegin umbes 2 tundi. Kuna mu silmanägemine on veidi plussis, väsisid need tihti ära. Võtsin kasutusele tikkimiseks soetatud luuplambi, tänu millele olen ma veel nägija.

Ega siis suure vaevaga tehtud ornamente saa kasutamata jätta. Need leidsid oma koha linasel pluusil. Kinnitasin musta niidiga ja tikkisin juurde mõned varred, mis seoks kõiki motiive tervikuks.

kaugelt1

Linane kleidike

See on üks osake minu praktikatööst, mida juhendab õpetaja Virve Valtmann-Valdson.

Lõige on lihtne, seljal nööbirida, ees värviline arhailine tikand, mille motiivid võtsin raamatust “Eesti Rahvarõivad”.  Taimaineliste kirjadega rõivaste kaunistamine oli omane  näiteks Mulgi naisperele. Tikitud ornamente kasutati kaitset pakkuvate ja õnne toovate märkidena. Ka värvidel olid oma tähendused ning üldiselt nõuab arhailine tikand taimedega värvitud lõngu. Tikkida oli mõnus ja olen kindel, et ka algajatele ei käi see üle jõu.

Ootamas on veel 4 kleiti erinevate tikanditega, seega pikka juttu hetkel kirjutada ei ole aega.

arhailine tikand