Sussid ja pastlad

Käisin ERMi õpitubades ennast harimas, kuidas teha tikitud susse ja pastlaid. Susse teha oli veidi mahukam töö. Tikkimine võttis suurema osa ajast aga tallutamine nõudis jällegi tugevamaid näppe. Nahast talda alla õmmelda oli üsna raske, kasutasin näpitsaid. Kuna minu maasikatega tikandid õigeks ajaks valmis ei saanud siis seekord kaunistasin oma sussid metallhelmestega.

Pastlate tegu oli lihtsam kui arvasin. Õigeid pastlapaelu pole veel leidnud aga otsin ja küllap leian. Mõlemad jalavarjud on kasutusel ning väga mugavad.

Kindlasti teen veel nii susse kui pastlaid. Kellel soovi, kiri palun postkasti!

SAM_0551

?

?

Kose käised ja tanu

Taaskord on saanud minult tikandi käised, mis sel korral on pärit Koselt. Tikitud käised on Kose kandist peaaegu võimatu leida aga siiski peale pikka otsimist leidsime ERMi kogudest ühe väikese käisealase katkendi millel peal kiri, Kose. Taastasime mustri nii nagu võimalik oli ja sellisena saab neid käiseid näha Võtikmetsa Hobikojas . See tore Hobikoda asub otse loomulikult Kose vallas.

Peale tikandi õmblesin käised ka ise valmis, võttes eeskujuks käisealase katkendiga samal sajandil Kose käised, mis olid ilma tikandita. Esimese korra kohta sai tulemus üpris kena, kui välja arvata mõned vead. Näiteks kurrutamise niidid tuleks jätta manseti õmblustest välja, jääb parem tulemus ja siis pole kellelgi kahtlust kas käised on kurrutatud või kroogitud. Vigadest aga õpitakse ning järgmisi käiseid oskan teha juba paremini.

Käiste kõrvale valmistasin ka Kose tanu, millest mõned lähivõtted siin allpool.

            SAM_0386                 SAM_0372_Edited                SAM_0371_Edited                 SAM_0370 SAM_0391_Edited

Kaisukad, kes otsivad kodu.

Olen kahe lapse ema ja tean oma kogemustest, et kaisuloomadel on väga oluline roll peres. Muidugi kõik pahad tujud, maailmamured ja hirmud saab räägitud ema või isaga. Siiski arvan, et kaisukas on just see armas sõber, kellele laps räägib kõik oma mõtted veelkord üle. See on nagu kahekõne iseendaga.

Minu tütre esimene kaisuloom on juba üpris räbal. Ostsin isegi uue vana asemele aga see armas räbal on ikkagi koos uuega sõbraga padja kõrval kaisus. Mingil hetkel avastasin, et selliseid sõpru on juba üsna mitu kogunenud ning nendega on väga tore mängida. Eriti popp mäng on hetkel kool ja kuulates kõrvalt seda rollimängu saan teada nii mõndagi, mida koolis on toimunud 🙂

Mul on tekkinud õmblustööde kõrvalt igasuguseid erinevaid kangajääke. Otsustasingi neist teha kaisukaid, kes võiks rõõmustada igaüht kellel on vähegi soovi omale leida pikaaegset kaisusõpra. Materjalid on kas linased või puuvillased.

plex_wp_edited_image(7) plex_wp_edited_image(3) plex_wp_edited_image(5)

2sisters Hobbyplace on uus lehekülg, kus võib leida minu ja mu õe käsitöötooteid.

Tikandiga vöö

Minu esimene vöö sai tehtud mustale õhemale villasele kangale. Mustri joonistasin ise vaba käega ja värvitoonid panin ka ise kokku. Eesmärgiks oli saada endale värviline ja pilkupüüdev vöö, mida kanda pidulikumatel üritustel. Pahupoolele õmblesin punase puuvillase kanga. Kinnituseks on pael, mis jookseb läbi ööside. Pildil seda osa küll pole aga öösid on tänaseks juba kenasti omal kohal. Muidugi ei puudu pidulikult aksessuaarilt litrid, mis panevad värvid särama.

Image

Veel üks lahttasku

Sellest tikandiga tööproovist pidi saama mappi näidis lilltikandi teksti kõrvale. Ei suutnud oma vaevaga tehtud ilusat tööd kuhugi mapiga riiulile paremaid päevi ootama jätta. Õmblesin sellest hoopiski lahttasku, millega saab avalikult eputada ja mis on väga mugav kanda. Tikand joonistatud vaba käega otse kangale, vot nii proff olen juba (nalja koht).

Taskul on tagumise poole peal aasad, millega saab tasku kinnitada vööle. Edevuse pärast lisasin litrid.

 

Pilt

Meie tädi Maali ehk Kihnu Titt

On teada, et juba 1920. aastatel on Kihnus selliseid tittesid tehtud. Arvatakse, et keegi on sellise nuku kunagi mandrilt saarele toonud ning selle eeskujul neid seal õmmeldi.

Kogu see jutt ja lõiked- õpetused on jällegi võetud Ingrid Uus’i raamatust “Noppeid Kihnu näputööst”.

Õmmelda sellist titte oli päris aeganõudev töö, sest kõik lõiked on väikesed. Kõige rohkem võttis aega seeliku kudumine kangastelgedel. Triibustik on enda looming. Tädi Maalil on seljas sitsijakk, triibuseelik, alussärk jalas aluspüksid, sukad, pastlad ja peas rätik. Suka kudumine oli omaette kunst, sest Maalil on tavapärasest väiksem jalanumber.

Maali