Sussid ja pastlad

Käisin ERMi õpitubades ennast harimas, kuidas teha tikitud susse ja pastlaid. Susse teha oli veidi mahukam töö. Tikkimine võttis suurema osa ajast aga tallutamine nõudis jällegi tugevamaid näppe. Nahast talda alla õmmelda oli üsna raske, kasutasin näpitsaid. Kuna minu maasikatega tikandid õigeks ajaks valmis ei saanud siis seekord kaunistasin oma sussid metallhelmestega.

Pastlate tegu oli lihtsam kui arvasin. Õigeid pastlapaelu pole veel leidnud aga otsin ja küllap leian. Mõlemad jalavarjud on kasutusel ning väga mugavad.

Kindlasti teen veel nii susse kui pastlaid. Kellel soovi, kiri palun postkasti!

?

Kose käised ja tanu

Taaskord on saanud minult tikandi käised, mis sel korral on pärit Koselt. Tikitud käised on Kose kandist peaaegu võimatu leida aga siiski peale pikka otsimist leidsime ERMi kogudest ühe väikese käisealase katkendi millel peal kiri, Kose. Taastasime mustri nii nagu võimalik oli ja sellisena saab neid käiseid näha Võtikmetsa Hobikojas . See tore Hobikoda asub otse loomulikult Kose vallas.

Peale tikandi õmblesin käised ka ise valmis, võttes eeskujuks käisealase katkendiga samal sajandil Kose käised, mis olid ilma tikandita. Esimese korra kohta sai tulemus üpris kena, kui välja arvata mõned vead. Näiteks kurrutamise niidid tuleks jätta manseti õmblustest välja, jääb parem tulemus ja siis pole kellelgi kahtlust kas käised on kurrutatud või kroogitud. Vigadest aga õpitakse ning järgmisi käiseid oskan teha juba paremini.

Käiste kõrvale valmistasin ka Kose tanu, millest mõned lähivõtted siin allpool.

                                                            

Töökas jõuluaeg

Ega siis pühade ajal käed niisama ka külgedel ei ripu. Ikka nobedasti nokitsevaid uusi asjakesi. Küll Marile ja Jaanale ja kõigile headele lastele, kes soovi avaldavad.

 

Jõelähtme käised

Mida peale hakata oma puhkusega, kui ilmad on vihmased aga niisama käed rüpes ka istuda ei taha? Minu puhkuse muutis tegusaks üks kiireloomuline töö, mis õnneks on mu lemmiktegevus vihmaste ilmade puhul ja tegelikult ka muul ajal. Ehk siis tikkimine on mu lemmiktegevus igal vabal ajal.

Kuna laulu- ja tantsupidu on kohe-kohe algamas, valmis tikand nii ööl kui päeval tikkides kõigest 2 nädalaga. Tegu on väga suure ja mahuka mustriga ja tikitud on kõik siidiniitidega. Tulemus on luksuslik, pilkupüüdev ning kindlasti tekitab kandjale selle erilise tunde.

Komplekti kuuluvad lopsaka tikandiga käised, tagidega mansetid, peene tikandiga õlalapid ja kaunistatud nurkadega krae. Siinkohal lõppes minu töö ja edasine jääb õmblejale.

 

 

Uhket kandmist, kõlavat lauluhäält ja kerget tantsujalga omanikule!

Tikandiga vöö

Minu esimene vöö sai tehtud mustale õhemale villasele kangale. Mustri joonistasin ise vaba käega ja värvitoonid panin ka ise kokku. Eesmärgiks oli saada endale värviline ja pilkupüüdev vöö, mida kanda pidulikumatel üritustel. Pahupoolele õmblesin punase puuvillase kanga. Kinnituseks on pael, mis jookseb läbi ööside. Pildil seda osa küll pole aga öösid on tänaseks juba kenasti omal kohal. Muidugi ei puudu pidulikult aksessuaarilt litrid, mis panevad värvid särama.

Veel üks lahttasku

Sellest tikandiga tööproovist pidi saama mappi näidis lilltikandi teksti kõrvale. Ei suutnud oma vaevaga tehtud ilusat tööd kuhugi mapiga riiulile paremaid päevi ootama jätta. Õmblesin sellest hoopiski lahttasku, millega saab avalikult eputada ja mis on väga mugav kanda. Tikand joonistatud vaba käega otse kangale, vot nii proff olen juba (nalja koht).

Taskul on tagumise poole peal aasad, millega saab tasku kinnitada vööle. Edevuse pärast lisasin litrid.