Uhke punane

Kõik sai alguse Mulgi tanudest. Käisime kooligrupiga neid ahhetades Viljandis muuseumis imetlemas ning saime ülesandeks teha ehte/aksessuaari , kasutades just sedasama Mulgi tanumaali tehnikat.

Tikkimine iseenesest polegi kuigi raske, kui on omada selliseid omadusi nagu kannatlik ja rahulik. Minusugusel rahmeldajal hakkas küll nõel näppudevahel aina kiiremalt värisedes välkuma, sest oh mida kõike võiks veel tanumaaliga teha.

Tikand koosneb tihedatest ristikpistetest ja ohtrast punasest lõngast, mille alt valget linast riiet näha ei jää. Reavahed täitsin ahelpistetega, kuid võib kasutada ka varspisteid. Lisaks veel metallhelmeid ja vinge kett, need leidsin Tartus Kuukivi poest. Lase vaid fantaasial lennata ning tulemuseks saad omanäolise ning ainulaadse ehte. Tikkida niisugust ehet oli ainult suur rõõm ja hunnikutes uusi ideid lendas tööhoos kihulaseparvena kaustikusse, ootamaks kooli lõppu ning sellega (loodetavasti) kaasnevat kurikuulsat “Vaba Aega”.

Annan endast elumärku

Kui koolitöödest saab üledoosi siis võib vahetevahel teha ka muud käsitööd. Näiteks ergutasin end fimoga. Savi olen vist käes hoidnud vaid mõned üksikud korrad. Eriline voolimistööde proff ma pole aga niisama aju puhkuseks sündisid sellised ripatsid. Väga hea on neid kinkida ja kantakse rõõmuga.

Liblika ja lille kujude jaoks kasutasin piparkoogivorme, roosid üritasin kuidagi sõrmede vahel  valmis keerutada.