Tikandiga vöö

Minu esimene vöö sai tehtud mustale õhemale villasele kangale. Mustri joonistasin ise vaba käega ja värvitoonid panin ka ise kokku. Eesmärgiks oli saada endale värviline ja pilkupüüdev vöö, mida kanda pidulikumatel üritustel. Pahupoolele õmblesin punase puuvillase kanga. Kinnituseks on pael, mis jookseb läbi ööside. Pildil seda osa küll pole aga öösid on tänaseks juba kenasti omal kohal. Muidugi ei puudu pidulikult aksessuaarilt litrid, mis panevad värvid särama.

Veel üks lahttasku

Sellest tikandiga tööproovist pidi saama mappi näidis lilltikandi teksti kõrvale. Ei suutnud oma vaevaga tehtud ilusat tööd kuhugi mapiga riiulile paremaid päevi ootama jätta. Õmblesin sellest hoopiski lahttasku, millega saab avalikult eputada ja mis on väga mugav kanda. Tikand joonistatud vaba käega otse kangale, vot nii proff olen juba (nalja koht).

Taskul on tagumise poole peal aasad, millega saab tasku kinnitada vööle. Edevuse pärast lisasin litrid.

 

uus algus

Jah, kool sai edukalt läbi. Päris lõpp.

Hea uudis on see, et nüüd on mul taas aega oma ideid tegudeks teha samas on harjumatult tühi tunne hinges. Selle kahe aasta jooksul harjusin nii koolikaaslastega kui ka õpetajate poolt saadud ülesannetega, mida saime koormate viisi ning millede tõttu polnud aega magada, süüa ega elamist kraamida. Varem ei jõudnud kooli lõppu ära oodata siis nüüd nagu tahaks neid aegu tagasi.

Seni kuni ma oma segaseid tundeid veidi korda üritan sättida ning oma rahutute kätega uusi meistriteoseid valmistan hakkan siia üles riputama neid asju mida varem siin näidanud ei ole.

Seega soovin endale ja ka kõigile külastajatele mõnusat uut algust ning lennukaid ideid!

Siret

Muhus  september 2013