Taas peab tänama armsat Olustvere kooli, kus antakse selliseid vahvaid koduseid ülesandeid. Muidugi kuulub siia juurde mitu rahutu unega ööd, kilomeetrite pikkust harutamist, mõned pisarad ja hunnikuga jonni, et asjaga lõpuks valmis saada.
Seekord oli siis ülesandeks enda loodud heegeldatud pits või ornament. Inspiratsiooni võis võtta igalt poolt ja fantaasial lubati möllata. Lõpuks kui närvid olid enam-vähem ribadeks mõeldud, tekkis mul järsku tohutu tahtmine heegeldada arhailist tikandit. Ma ei kujutanud ette kuidas aga tahtmine oli tõesti suur. Otsisin Tartu kauplustest kokku arhailiste värvitoonidega peenvillased lõngad ja hakkasin süsteemi nuputama.
Kaotades ajataju ja loogilist mõtlemist, suutsin siiski oma jäärajonnakusega välja mõelda üpriski lihtsa mustri, mille heegeldamine nõuaks võimalikult vähe lõngade katkestamist. Olles paar näidist valmis heegeldanud, läks ülejäänu juba palju kiiremini. Ühte motiivi tegin umbes 2 tundi. Kuna mu silmanägemine on veidi plussis, väsisid need tihti ära. Võtsin kasutusele tikkimiseks soetatud luuplambi, tänu millele olen ma veel nägija.
Ega siis suure vaevaga tehtud ornamente saa kasutamata jätta. Need leidsid oma koha linasel pluusil. Kinnitasin musta niidiga ja tikkisin juurde mõned varred, mis seoks kõiki motiive tervikuks.